Uskumatu

Ma loodan, et kallis Kersti ikka teab mis teeb. Mina hästi nagu veel ei tea, aga enam pole midagi parata. Pea ees tundmatusse vette. Nagu ma ikka teaks väga palju Dublini kohta :( Ja hiiglama kahju on tegelikult ära minna. Pere ja koer jäävad maha... Ja ei teagi, millal ma tagasi tulen. Korraks külla võibolla ainult. Vähemalt pole see mingisugune Bangkok või Ghana, kõigest Dublin ju. Ja keelega ei tohiks ka probleeme tulla. Nii kärsitu olen ja närvis ka. Täielik põdeja. Peaksin lõpuks ometi aru saama, et elatakse vaid korra ( mis pole ka 100 % kindel, eksole).